AI tähistab tehisintellekti. See viitab arvutisüsteemide arendamisele, mis suudavad täita ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimese intelligentsust. Need ülesanded hõlmavad õppimist, arutlemist, probleemide lahendamist, loomuliku keele mõistmist ja tajumist.
AI-l on kaks peamist tüüpi:
Kitsas AI (nõrk AI): seda tüüpi AI on loodud ja koolitatud konkreetse ülesande jaoks. See täidab suurepäraselt teatud funktsioone, kuid tal puuduvad inimese laialdased kognitiivsed võimed. Näited hõlmavad kõnetuvastus-, pildituvastus- ja soovitussüsteeme.
Üldine AI (tugev AI): see on AI arenenum vorm, mis suudab mõista, õppida ja rakendada teadmisi paljudes inimtasandi ülesannetes. Üldise tehisintellekti kognitiivsed võimed on sarnased inimese omadega.
AI-süsteeme saab nende funktsioonide alusel täiendavalt kategoriseerida:
Masinõpe (ML): AI alamhulk, mis keskendub algoritmide arendamisele, mis võimaldavad süsteemidel kogemustest õppida ja täiustada. See hõlmab juhendatud õppimist, juhendamata õppimist ja tugevdamist.
Loomuliku keele töötlemine (NLP): hõlmab arvutite ja inimeste vahelist suhtlust loomuliku keele abil. See võimaldab masinatel inimkeelt mõista, tõlgendada ja genereerida.
Arvutinägemine: hõlmab algoritmide ja süsteemide väljatöötamist, mis võimaldavad arvutitel tõlgendada ja teha otsuseid visuaalsete andmete, näiteks piltide ja videote põhjal.
AI-d rakendatakse erinevates valdkondades, sealhulgas tervishoid, rahandus, haridus, autotööstus ja palju muud. Tehnoloogia arenedes mängib tehisintellekt üha olulisemat rolli erinevate tööstusharude ja igapäevaelu aspektide tuleviku kujundamisel.